9. dets 2010

Jõulutort II

Kordasin oma piparkoogi-glögi torti, seekord lihtsamas versioonis. Tuli parem kui eelmine:) Seda glögi maitset täidises küll väga tunda ei jäänud, aga väike mekk oli ikka juures.

Põhi

150 g piparkooke
50 g võid

Täidis

400 g toorjuustu
200 ml vahukoort
1 dl suhkrut
3 dl glögi
25 g Sildesti želatiini

Kate

2,5 dl glögi
1 pakk punast tordiželeed (Tortenguss või midagi sellist) Kõlbab ka želatiin loomulikult.

Valmistamine

  1. Purusta piparkoogid, sulata või. Sega piparkoogipuru sulavõiga ja suru lahtikäiva 20 cm läbimõõduga eelnevalt küpsetuspaberiga vooderdatud (nii põhjast kui servadest) tordivormi põhja. 
  2. Vahusta vahukoor suhruga. Sega see toasooja toorjuustuga. Kuumuta glögi ja lahusta selles želatiin. Lisa glögi täidisele, ise pidevalt mikserdades. Pane külmkappi tarretuma.
  3. Katteks sega tordiželee pulber külma glögiga, kuumuta, lase jahtuda (paki peal on õpetus). Või siis lahusta glögis želatiin vastavalt juhistele. Vala tarretunud tordile ja pane külmkappi jälle tarretuma.
  4. Kaunista.

13. nov 2010

Hapukooretort

Tegin isale isadepäevaks hapukooretordi. Retsept on pärit Tartu Kutsehariduskeskusest ja see on väga mõnus ja mahe suutäis. Meeldib kindlasti neile, kes suurt magusat ei armasta.

Koostisained:

Põhi:

6 muna
140 g suhkrut
140 g jahu
28 g kakaopulbrit

Immutussiirup:

100 g vett
90 g suhkrut

Kreem

400 g hapukoort
80 g vahukoort
8 g želatiini (või vastavalt juhistele)
maitse järgi suhkrut (algselt polnud retseptis üldse suhkrut, aga veidi võib ikka panna)

Trühvlipuru

65 g vett
16 g suhkrut
10 g võid
25 g kakaopulbrit

Valmitamine:

Biskviit:

  1. Eralda munavalged kollastest, vahusta munavalged. Kui munad on juba üsna vahul, lisa järk-järgult suhkur ja vahusta valged tugevaks vahuks.
  2. Tõsta veidi  munavalgevahtu kollaste hulka ja sega. Lisa munavalgevahule.
  3. Sõelu sisse kakaopulbriga segatud jahu ja sega ettevaatlikult läbi. Segada võimalikult vähe aega, et munavalgevahust õhk välja ei läheks.
  4. Tõsta tainas põhjast küpsetuspaberiga vooderdatud tordivormi (mina kasutasin 20 cm läbimõõduga) ja küpseta 180 kraadi juures 25 minutit. Katsu tikuga. Kui tikk jääb tainaseks, peab veel küpsetama, kuni tikk kuivaks jääb.

Kuni biskviit jahtub, valmista immutussiirup ja trühvlipuru. Kui biskviit on enam-vähem jahtunud, lõika kolmeks (kui põhi kerkib väga kohevaks, siis neljaks, muidu võib kuivaks jääda).

Immutussiirup:

  1. Sega suhkut vette ja lase keema. Keeda u. 5 minutit.
  2. Lase maha jahtuda.
Trühvlipuru:

  1. Pane suhkur ja vesi keema. Keeda kuni kuuliproovini (lased külma vette tilga, kui moodustub sõrmedega veeretatav kuul, võta tulelt)
  2. Lisa või ja kakao. Sega. Hõõru läbi sõela.
Kreem:

  1. Vedelda želatiin väheses vees vastavalt juhisele. Lase maha jahtuda.
  2. Vahusta vahukoor.
  3. Sega hapukoorega ning lisa želatiin (kõige lihtsam on mikseri madalat käiku segamiseks kasutada, väldib želatiini tükkiminemist)
Nüüd tuleb torti kiiresti kokku panema hakata. Igat kihti tuleb korralikult niisutada ja kihtide vahele, peale ning külgedele hapukoorekreemi määrida. Kiiresti sellepärast, et muidu hakkab želatiin tarretuma. Lõpuks sõelu peale trühvlipuru ja kata ka servad. Servade katmine on üsna keeruline, aga kuidagi ikka hakkama saab. Mina kasutasin kaabitsat ja tõstsin sellega puru servi pidi üles.

Kaunistada oma äranägemise järgi. Mina tegin martsipanist roosid ja kinnitasin need vahukoorega ja tegin vahukoorest täppe ka.

6. nov 2010

Rummikoogid

Kui Gustav Adolfi koogikeste põhjade väljalõikamisest jäi biskviiti üle, tuli mul kohe idee, kuhu need ära kasutada - rummikookidesse loomulikult! Tegingi täna hommikul ära. Parimad rummikoogid, mida ma saanud olen, olid Pierre'is. Tegin neid seal ise ka praktikal olles. Sinna visati sisse biskviidiülejäägid ja õuna-kohupiimakoogid, mida enam müüa ei saanud, aga mis muidu täiesti kõlbulikud olid. Üritasin siis täna Pierre'i rummikooke järele teha. Tulemus jäi täiesti rahuldav. Mulle küll meeldiks, kui oleks rohkem tekstuurivaheldust, aga mul oli panna vaid biskviidiribasid ja šokolaaditükke. Mahlasuse saamiseks lisasin GA kookidest ülejäänud vahukoore-vanillikastmesisu, ühe topsi vanillipudingut ja sulatatud šokolaadi.


Koostisosad:

biskviitpõhja ülejäägid
vahukoore-vanillikastmesegu (kõlbab ka lihtsalt vahukoor)
100 g sulatatud tumedat šokolaadi (ok, ühe riba sõin otsast ära:P)
125 g vanillipudingit (arvan, et šokolaadi oma oleks veel parem)
50 g hakitud tumedat šokolaadi
3 spl kakaopulbrit
3 ampulli rummiessentsi

Kaunistuseks:

1 dl vahukoort
marmelaaditükikesi 

Kõik koostisained kaussi ja kui segamismasinat kodus pole, siis aga kätega mudima ja sõtkuma:) Valmis segust veeretada pallid, litsuda veidi lamedamaks, teha keskele süvend ja koogi äärde noatera seljapoolega sisselõiked. Vahustatud vahukoor läheb süvendisse ja ja sisse pikkida marmelaaditükid.

Minu arust jäid nad nii toredad rõõmsavärvilised:) 

5. nov 2010

Gustav Adolfi koogikesed

6. november on Rootsis Gustav II Adolfi päev, mida tähistatakse temanimeliste kookide söömisega. Teatavasti on nimetatud kuningas tähtsat rolli mänginud ka Eesti ajaloos, eelkõige on temast maha jäänud kaks haridusasutust - Tartu Ülikool ja Gustav Adolfi Gümnaasium. Skandinavistikaosakonnas peeti läheneva tähtpäeva puhul väike seminar, kus Helmut Piirimäe pidas Gustav II Adolfist loengu ja pärast seda oli kaetud suupistelaud. Minul paluti sellele lauale valmistada kuninganimelisi koogikesi. Võtsin ülesande rõõmuga vastu ja kutsusin ühe kursakaaslase appi - kaks pead on ikka kaks pead. Kooke oli üllatavalt tülikas ja aeganõudev teha, aga lõpptulemusega jäime nii meie kui ka teised sööjad väga rahule:)

Retsept ise on lihtne - kahe biskviitpõhja vahele pohlamoosi ja vanillikastme-vahukooresegu. Peale martsipan. Originaalselt on Gustav II Adolfi profiil šokolaadist, aga kuna Eestis selliseid vorme saada pole, tegime selle ka martsipanist. Üsna autentsed jäid:)


Oh, mul tuli meelde, et mul on kapis veel paar tükki alles! Sellised avastused teevad reede õhtul palju rõõmu! :)

4. nov 2010

Õuna-kohupiimakook Halloweeniks

Eelmisel laupäeval sai väikese peoga Halloweeni tähistatud. Mitte et mulle Halloween väga korda läheks, olen veel vana head kadri- ja mardipäevausku, aga ikka põhjus jälle sõpradega kokku saada ja midagi toredat teha. Peole eelnes küll ühine söögitegemine, aga tegin ikkagi ühe koogi ka kaasa. Kuna õunakastid on veel täis, siis otsustasin sealt võtta. Ja et asi huvitavam saaks, panin kohupiima ka õunte peale. Kristian tuli ideele õuntest sellised tondinäod lõigata, mis tavaliselt kõrvitsale tehakse. Päris toredad kukkusid välja :)

Põhi:

100 g  võid
100 g suhkrut
1 muna
1 spl vahukoort (või piima)
3 dl jahu
0,5 dl kartulitärklist
0,5 tl vanillisuhkrut
0,5 tl küpsetuspulbrit

Kate:

u. 3 õuna
400 g kohupiima
3 muna
riivitud sidrunikoort
maitse järgi suhkrut
vedeldamiseks veidi piima või hapukoort (kui vaja)
kaneeli ja suhkrut

Valmistamine:

1. Vahusta toasoe või suhkruga.
2. Lisa muna ja ülejäänud ainud ning sega ühtlaseks.
3. Vooderda tordivormi põhi ja servad.
4. Koori, puhasta ja tükelda õunad. Laota tainale. Raputa peale suhkrut ja kaneeli.
5.  Sega kohupiim, suhkur, piim, munad ja riivitud sidrunikoor omavahel.
6. Vala segu põhjale õunte peale.
7. Lõika õuntest paksemad viilud. Koori ja uurista neile nägu.
8. Küpseta 180-200 kraadises ahjus u. 40 minutit.

Muide, see põhjaretsept sobib pea igaks elujuhtumiks ja töötab alati väga hästi. See on veidi pehmem kui tavaline muretainas. Mina proovisin seda korra isegi soolasema quiche'i põhjana ja tuli suurepäraselt välja. 

11. okt 2010

Kõrvitsasalat

Mulle õudselt maitseb kõrvitsasalat! Söön seda nii prae kõrvale kui ka magustoiduna koos kohupiimaga.Olen tihti söönud kõrvitsasalateid, mis on hirmus hapud ja äädikased, ise olen harjunud oma ema kõrvitsasalatiga, mis on magusam. Lapsepõlvest mäletan, kuidas aitasin emal kõrvitsat tükeldada, vahepeal torkasin mõne viilu otsapidi sukrusse ja krõmpsutasin niisama ära. Panen tema retsepti siinkohal kirja.


1. Tükelda kooritud ja sisust puhastatud kõrvits.
2. Pane potti ja vala peale nii palju vett, et kõrvitsatükid ära kataks (need jäävad sinna küll pigem hulpima).
3. Lisa maitse järgi suhkrut, nii et oleks magus.
4. Lisa umbes 10 nelki ja kaneelikoor või jahvatatud kaneeli.
5. Lisa 2-4 spl äädikat.
6. Lase keema, siis keera tuli madalaks ja keeda, kuni kõrvits muutub tumekollaseks. 
7. Pane purki ja kaaneta.

Mõne jaoks võib see retsept ehk veidi harjumatu olla, aga minu jaoks on see ainuõige. :)


30. sept 2010

Porgandikarask

Karask on meeldiv vaheldus tavalistele saiadele-leibadele. Varem olen teinud kitsejuustu-metsapähklikaraskit, aga seekord polnud neid aineid kodus olemas. Keefirit, odrajahu ja maalt toodud porgandeid oli aga küll. Ja isegi päevalilleseemneid leidus kapis veel üks nuts. Otsisin siis ühe karaski põhiretsepti ja lisasin oma ained sinna juurde. Sai väga hea! Aluseks võtsin retsepti Nami-Namist.

Koostisained:

1 muna
1 tl soola
1 tl suhkrut
2,5 dl keefirit, petti või hapupiima
2 spl võid 
peotäis-paar päevalilleseemneid (kindlasti sobivad ka metsapähklid)
1 veidi suurem porgand
3 dl odrajahu
1,5 dl nisujahu
1 tl soodat

Valmistamine:

  1. Riivi porgand, mõõda jahud koos soodaga ühte kaussi.
  2. Klopi muna soola ja suhruga.
  3. Lisa keefir, päevalilleseemned, sulatatud või ja jagusegu.
  4. Lõpuks sega juurde riivitud porgand.
  5. Tõsta tainas võitatud ja riivsaiaga üle puistatud leivavormi.
  6. Küpseta 200 kraadi juures u. 25 minutit, siis alanda temperatuur 180 kraadi peale ja küpseta veel 15 minutit. 
Originaalretseptis oli öeldud, et küpseb 20-25 minutit, aga seal pandi tainas ka plaadile ja karask oli seetõttu ilmselt õhem. Vormis läheb 40 minutit. Lasin tal veel pärast praokil ahjuuksega aegalaselt maha jahtuda. Soojalt ja võiga viib keele alla!

13. sept 2010

Ameerika õunakook

Sügisel on õunakoogid tahes-tahtmata möödapääsmatu teema. Mu sõbrannal oli soolaleivapidu ning ta soovis kingituseks ahjuvormi. Mõtlesin, et kuidas sa ikka tühja vormiga lähed, peab ikka midagi head ka sinna sisse tegema:)
Retsepti võtsin Soome toidublogi pidajalt Kinuskikissalt. Originaalretsept on siin.



Põhi:

4 ½ dl nisujahu
1 dl suhkrut
¼ tl soola
150 g võid
½ dl vett


Täidis:

1 kg õunu (minul oli neid 800 g)
1 ½ dl fariinsuhkrut
3 tl vanillisuhkrut
2 tl kaneeli
¾ dl kartulijahu

Määrimiseks:


1 muna

Valmistamine:


1. Sega omavahel jahu, suhkur ja sool. Lisa tükeldatud või. Näpi või ja jahu kokku, lisa vesi, ise kiiresti segades. Pane vähemalt tunniks ajaks külmkappi.

2. Koori õunad ja eemalda õunasüdamed. Lõika neljaks ja viiluta. Lisa õunapaladel fariin- ja vanillisuhkur, kaneel ja kartulijahu.

3. Määri vorm rasvainega. Rulli pool tainast vormist veidi suuremaks kettaks ning tõsta vormi ja tasanda servad.

4. Vala õunasegu vormi.

5. Rulli ülejäänud taigen küpsetuspaberi peal (mina lisasin ka jahu, muidu tahtis kinni jääda) vormiga sama suureks kettaks. Soovi korral lõika taignast kujundeid välja. Tõsta tainakaas õunasegu peale. Suru servad kinni.

6. Määri munaga ja küpseta 200-kraadises ahjus tund aega.

Serveeri soojalt vanillijäätise või vaniljekastmega. Väga hea ja mahlane suutäis:)

3. sept 2010

Kondenspiima-vaarikajuustukook

Tegin õppeaasta alguse puhul torti. Pähe turgatas selline kombinatsioon nagu toorjuust, kondentspiim, vaarikad ja iiris. Alguses mõtlesin ka murakate peale, aga kahjuks polnud mul võimalust turule minna kaema, kas murakaid üldse müüakse. Seetõttu jäid vaarikad.
Maitse oli väga hea, kuigi ma panin liiga vähe želatiini ja tort kippus laiali vajuma. Aga selle jaokski leidus abinõu - panin tordi sügavkülma:)



1 pakk Selga kakaoküpsiseid
80 g võid

2 pakki (200 g) toorjuustu (kasutasin Exquisa oma, oli kõige odavam)
1 purk kondenspiima (panin ilma suhkruta, sest see oli odavam, aga suhruga kka parem, sest ilma on väga vedel)
1,5 dl suhkrut (kui kondenspiim on suhkruta)
12 g puruželatiini (lehti siis vastavalt juhendile, pakun, et u. 7-8 lehte)
u. 200 g vaarikaid

2 dl (üks väike pakk) vahukoort
2 dl fariinsuhkrut

  1. Purusta küpsised, sulata või, sega küpsisepuruga ja pressi lahtikäiva, küpsetuspaberiga vooderdatud tordivormi põhja (mina kasutasin 22 cm läbimõõduga vormi ehk siis pisut väiksemat kui tavaliselt)
  2. Pane želatiin vähesesse külma vette paisuma. Kuumuta ja lase jahtuda.
  3. Vahepeal mikserda omavahel toorjuust ja kondenspiim. Maitse, soovi korral lisa suhkrut.
  4. Nirista želatiin peene joana massi, ise pidevalt mikserdades. 
  5. Lisa kiiresti segades vaarikad (kaunistuseks jäta ka).
  6. Vala segu tordivormi ja pista mitmeks tunniks külma.
  7. Lasevahukoores lahustatud fariinsuhkur keema ja siis alanda temperatuur mõõdukale vahemikule. Lase 15-20 minutit tasaselt keeda, vahepeal käi segamas. U 10 minuti peal võiks juba kuuliproovi teha. Tilguta iirist külma vette, vala vesi ära ja vaata, kas saad noaotsaga iirise üsna tahkelt välja. Kui vajub laiali, pole veel valmis. Valmimisaeg oleneb suuresti kasutatavast pliidist. Üle ei tohi keeta, siis jääb iiris tordil väga kõva. Kui iiris valmis, lase sel veidi jahtuda ja vala siis tardunud tordile. Jaota kiiresti laiali. 
  8. Kaunista tort ülejäänud vaarikatega.

19. aug 2010

Tarkusetera muna vahustamisest keeksilaadsete küpsetiste valmistamisel

Kui teha keeksi või muffinseid sellel viisil, et vahustada muna ja suhkur (mitte või ja suhkur), siis avastasin, et keeks kerkib väga edukalt ka ilma muna vahustamata. Kuna mul polnud mikserit käepärast ja keeksi tahtsin süüa, siis kloppisin muna ja suhkrut nii palju kahvliga, kuni jaksasin (ja ma ei jaksanud eriti kaua). Muna oli täiesti vedel. Aga keeks kerkis sellest hoolimata väga ilusti ja maitses nagu peab. Tekkis lausa küsimus, miks üldse muna vahustamisele energiat ja aega kulutada, kui saab väga edukalt ka ilma hakkama.

Kohevad kaneelirullid

Teine väga õnnestunud tegu sel suvel olid kaneelisaiakesed. Varem on nad mul alati kuidagi heledad ja magedad jäänud. Otsustasin siis seekord ikka korralikult kaneeli ja suhkrut uhada. Kuna ka retsept oli väga hea, siis kukkusid saiad imehästi välja.

Taigen:

2,5 dl piima
30 g pärmi (või 1 pakk kuivpärmi)
100 g suhkrut
1 muna
0.5 tl soola
75 g pehmet või sulanud võid
500 g (8 dl) jahu

Täidis:

40 g pehmet võid
suhkrut
kaneeli

  1. Soojenda piim 37 kraadini
  2. Lahusta piimas pärm, lisa 1 tl suhkrut.
  3. Pane juurde pool jahust ning lase rätiku all soojas kohas kerkida.
  4. Eelkregitusega tainale lisa suhkruga vahustatud muna, järk-järgult jahu ja rasvaine.
  5. Sõtku tainas ja lase veel kerkida.
  6. Jaga tainas 2 võrdseks osaks ja rulli ristkülikuteks.
  7. Määri taignale pehme või, puista üle rohke suhkru ja üsna ohtra kaneeliga.
  8. Rulli taignalapid kokku, lõika u 3 cm paksusteks viiludeks ja vormi meelepärased saiakesed. Mina surun rulli keskosa ja kihtide servi käevahel veidi väljapoole.
  9. Pane plaadile ja lase veel veidi kerkida.
  10. Küpseta 200 kraadi juures u. 10 minutit.
Saiakesed tulid väga kohevad ja hõrgud!

Suvised küpsetised

Pole siia enam iidamast-aadamast kirjutanud. Selle põhjuseks on asjaolu, et ma pole väga palju midagi uut ja põnevat katsetanud, kuna minu suvekorteris on üsna piiratud võimalused. Ahi on küll hea, aga töövahendeid napib. Kuna paar potti ikkagi on, olen teinud mitmeid pärmitaignast küpsetisi.

Kohupiimakorbid vaarikamoosiga

Taigna retsept Toidutarest:


Taigen:

2,5 dl piima
25 g pärmi (või 1 pakk kuivpärmi)
1 tl soola
1 dl suhkrut
1 tl kardemoni
0.5 dl või maitse järgi rosinaid
8 dl jahu
törts õli

Täidis:

200 g kohupiimapastat (mitte liiga vedelat)
0.5 dl või maitse järgi suhkrut
1 muna
rosinaid
vanillisuhkrut
vaarikamoosi

Määrimiseks muna või piima

  1. Soojenda piim käesoojaks.
  2. Vedelda piimas pärm.
  3. Lisa maitseained ja rosinad.
  4. Lisa jahu (kui kasutad kuivpärmi, siis lisa see koos jahuga).
  5. Sõtku, kuni tainas kausi ja käte küljest lahti tuleb, lisa veel õli (tuleb paremini).
  6. Lase rätiku all soojas kohas kahekordseks kerkida (u. 20 min.)
  7. Kalla taigen jahuga üle puistatud tööpinnale. Sõtku veidi ja vormi meelepärase suurusega kuklid.
  8. Pane kuklid ahjuplaadile rätiku alla kerkima.
  9. Pane ahi 200 kraadi peale sooja.
  10. Valmista täidis: sega kõik ained omavahel. Soovi korral lisa suhkrut, rosinaid.
  11. Vajuta kuklitesse klaasi põhjaga süvend. 
  12. Pane süvendisse kõigepealt moosi ja siis täidist. Määri muna või piimaga.
  13. Küpseta 15 minutit.
Tulid väga maitsvad! :)

6. apr 2010

Lihavõttetort


Selle aasta munadepühad sai veedetud Soomes, Kristiani vanavanemate juures Kauhaval. Lihavõteteks oli mul juba tükk aega varem välja nuputatud/valitud üks tort, mida ma tahtsin proovida. Idee sain Balt-Hellini koolituselt "Prantsusepärased magustoidud, desserdid ja küpsetised", kus ma praktika raames käisin. Koolituse eesmärk oli reklaamida igasuguseid valmis kreeme ja pulbreid ja muud keemiat, mida ma silma otsaski ei salli, aga üks tort tundus põnev. Asendasin siis pulbrid-keemiad naturaalsete ainetega ja katsetasin, mis välja tuleb. Tahtsin, et tort tuleks mahe ja mitte liiga magus ning et selles oleks tunda mõnusat sidruninüanssi (kuna ma olen juba kord selline parandamatu sidrunifänn).
Alljärgnevalt panen kirja retsepti nii, nagu ma seda tegin, aga allpool annan soovitusi variatsioonideks ja muudatusteks.


KOOSTISAINED:

Põhi:

200 g liivataigent
Täidis:
200 g toorjuustu
200 g kohupiimapastat
200 ml vahukoort
3 munavalget
4 sl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
30 g kiiresti lahustuvat želatiini (Sildest)
2 dl apelsinimahla

Kate:

3 dl apelsinimahla
2 tl suhkrut
10 g želatiini
                                                                            
                                       Selline on see želatiin, millest muudkui räägin
Kaunistuseks:

100 g tumedat šokolaadi (Fazer Block)
Füüsaleid e. kirss-ananasse

VALMISTAMINE:

  1. Vooderda lahtikäiva tordivormi (ø 24 cm) põhi küpsetuspaberiga
  2. Suru liivataignatükk sellele ühtlaselt laiali 
  3. Küpseta 200 kraadi juures 10 min.
  4. Vooderda jahtunud tordivormi ääredki küpsetuspaberiga (võta vorm põhja ümbert veidi lahti, aseta küpsetuspaberiribad paigale ja pane vorm jälle kinni. Vaata, et ribade servad vormi kinni pannes uuesti lahti ei tuleks.
  5. Määri põhjale sidrunivõi
  6. Vahusta vahukoor ja seejärel munavalged. Mõlemale võid lisada 1 sl suhkrut. (Munadele lisa suhkur alles siis, kui nad juba vahul on.)
  7. Mikserda omavahel toasoe toorjuust ja mitte väga külm kohupiim
  8. Lisa hulka vahukoor ja munavalgevaht ning lase mikseri kõige aeglasema käiguga kiiresti ja lühidalt segamini.
  9. Kuumuta apelsinimahl, lahusta selles želatiin ja lase umbes kehatemperatuurini jahtuda (kui enam näpuga katsudes kuum ega väga soe ei ole).
  10. Vala mahlaegu ühtlase joana täidisesegusse, ise samal ajal aeglase käiguga segu mikserdades. Mikserda mass kiiresti ühtlaseks.
  11. Vala täidis vormi põhja peale ja pane külma tarretuma (vaata, et paned vormi tasasele pinnale, muidu jääb tort vildakas)
  12. Kui tort on tarretunud, kuumuta katte jaoks mõeldud apelsinimahl ja lahusta selles želatiin. Jahuta maha.
  13. Vala mahlasegu tordi peale ja vii jälle tarretuma
  14. Kaunistamiseks sulata šokolaad ja vala see (küpsetuspaberist tehtud või kilest) pritskoti sisse. Lõika otsa sisse paras auk ja joonista tordile meelepärane muster
  15. Torka tordisse võrdsete vahedega 12 füüsalit (need võid ka alt šokolaadiseks teha, siis istuvad paremini tordis kinni)

Mina tegin tordile liivataignapõhja, kuna see oli mul parajasti kapis olemas, jäi ühest teisest koogist üle. Aga see jäi veidi kõva ja kuna selle peale määrisin veel sidrunivõi, siis kipus tort põhja pealt minema libisema. Seetõttu soovitan teha klassikalise juustukoogi põhja ehk purustatud küpsised segatud sulavõiga (u 150 g küpsiseid ja 100 g võid). Kusjuures tulemus tuleb pehmem, kui küpsise hulka murendada biskviitpõhja, kui selline juhuslikult peaks olemas olema või kui viitsib selle jaoks ekstra teha.
See oli huvitav, et pärast apelsinimahla lisamist täidisesse tuli segule selline kerge soolane mekk juurde. Enne selle lisamist seda maiku minu arust polnud. See küll ei häirinud, aga imestama pani küll. Nii et soovi korral võib rohkem suhkrut lisada.




10. märts 2010

Maleruudutort



Tegin endale naistepäevaks tordi. Millist torti teha, oli raske otsustada. Lappasin oma raamatud läbi ning jäin pidama Ulla Svenski raamatust "Unelmakakut" pärit maleruudutordil - olin seda juba pikemat aega proovida tahtnud, kuna see nägi nii efektne välja. Kui ma oleksin juba siis teadnud, et see lisaks huvitavale välimusele ka nii üüratult hästi maitseb, oleks igasugune valiku tegemise probleem ära langenud;)
Arvasin, et selle tegemine on keerulisem, kuid polnud see mingi raketiteadus.


Tume biskviitpõhi:

4 muna
1,5 dl suhkrut 
0,5 dl nisujahu
0,5 dl kartulijahu
0,5 dl kakaopulbrit (seda mõru)
1 tl küpsetuspulbrit

Hele biskviitpõhi:

4 muna
1,5 dl suhkrut
1 dl nisujahu
0,5 dl kartulijahu 
1 tl küpsetuspulbrit
Niisutus:

3 dl vanijesuhkruga maitsestatud piima
soovi korral rummiessentsi  (mina panin, õige hää mekk jäi!)
Täidis ja kate:

2 dl vahukoort
250 g tumedat šokolaadi
100 g piimašokolaadi
50 g võid
150 g pähklipuru (ma panin india pähkleid)

Valmistamine:

1. Kõigepealt küpseta biskviitpõhjad. Selleks eralda munavalge kollastest ja vahusta munavalgeid, kuni on tekkinud keskmiselt tugev vaht. Siis hakka järk-järgult suhkrut lisama, ise muudkui edasi vahustades. Pärast kogu suhkru lisamist, vahustada seni, kuni on tekkinud tugev vaht. Ära üle vahusta (muna läheb tükki)! 
Tõsta veidi munavalgevahtu kollaste peale ja sega läbi, siis vala ülejäänud vahule. Lisa omavahel segatud ja sõelutud kuivained ja lisa ettevaatlikult alt-üles liigutustega segades munavahule. Sega seni, kuni ained on enam-vähem ühtlustunud. Väikesed tükikesed võivad jääda, aga liiga kaua ega jõuliselt ei tohi segada - õhk läheb vahust välja ja biskviit jääb plänn. 
Vala mass küpsetuspaberiga voodertatud u 20 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi ja küpseta 175 kraadi juures 30-40 minutit. Kuldpruun peab olema, siis on valmis. Tikuga võib ka katsuda.

Munavalgevaht on valmis, kui ülestõstetud lusikas või vispel jätab augu ja kui "tornikeste" tipud ei vaju ära

2. Lase küpsenud põhjadel veidi jahtuda ja kummuta nad siis vormist välja. Lõika mõlemad põhjad kaheks.

3. Lõika igast põhjast 5, 10 ja 15 cm läbimõõduga rõngaste või muude anumatega tükid. Pane põhjad kokku, asetades vaheldumisi tumedad ja heledad rõngad. 

 Nagu pildilt näha, kipuvad rõngad katki minema

4. Täidise valmistamiseks pane potti koor ja tükeldatud šokolaadid. Soojenda ja sega, kuni mass on ühtlane, lõpuks lisa või. 

5. Pane u 2 dl šokolaadimassi katte jaoks kõrvale. Jahuta potti jäänud šokolaad maha ning aja mikseriga vahule. Lõpuks lisa pähklid.

6. Niisuta põhi, kata šokolaadi-pähklitäitega ja pane järgmine, vastandvärvidega korrus peale. Jätka, kuni tort on koos.



7. Lõpuks kata tort kõrvale pandud tädisega ja kaunista, kasutades oma fantaasiat. Raamatus oli servadesse šokolaadipliiatsid ritta pandud, aga neid ma poest ei leidnud. 

Märkusteks nii palju, et minul jäi tort pealt nende eri värvi rõngaste ebatasasuste tõttu konarlik. Mõtlen, et teinekord tuleb kas paksem šokolaadikiht panna või panna alla näiteks martsipanikiht. 
Niisutusega ei maksa koonerdada, tuleks ikka kogu niisutusvedelik ära kasutada. 
Minul ei jäänud need ruudud kahjuks väga hästi näha, kuna täidisešokolaad imbus heledasse põhja ja värvis selle ka helepruuniks. Ainult keskelt jäi hele. Tuleb vist järgmine kord paksemad jätta (seekord lõikasin pealt ühe kihi maha, kuna tume oli õhem jäänud ja nad oli vaja ühtlustada).
Lõppkokkuvõttes oli väga hea tort! Mahlane, silmale ilus vaadata, nauditava šokolaadimaitsega ja tekstuuriga, mille tegid põnevamaks pähklid.

2. märts 2010

Maapähklivõi korvikesed



Kristiani isal oli sünnipäev tulemas ja viimati kohtudes õhkas ta maapähklivõi korvikeste (peanut butter cups) järele, mis on eriti populaarsed Ameerikas ja mida ta nii ammu saanud ei olevat. Otsustasin siis asja uurida, et kas annab talle sünnipäeva puhul meelehead valmistada. Õnneks pakkus internet lahkelt mitmesuguseid retsepte ja leidsin isegi videojuhise. Kuna ma ise neid kunagi söönud ega näinud pole, vajasin täpset juhist. Lõppkokkuvõttes polnud asi sugugi keerulisem kui ameerika mahu- ja kaaluühikute teisendamine.
Tegu on siis minimuffini vormidesse tehtud šokolaadimaiustega, millel maapähklivõi, või ja Digestive küpsiste puru sees.

Retsept on järgmine:

350 g tumedat šokolaadi (mina kasutasin Fazer Blocki)
2 sl võid
150 g maapähklivõid
140 g tuhksuhkrut
100 g Digestive küpsise puru
150 g võid

  • pane šokolaad ja 2 sl võid veevanni sulama
  • määri 30 minimuffini vormi pintsli abil kuni ääreni šokolaadiseks (võib julgelt üsna paksu kihi panna)
 
 Kristiani karvane käsi oli ka mängus:P

 

  • pane vormid külma hanguma
  • vahepeal sulata või ja sega sinna sisse maapähklivõi, tuhsuhkur ning küpsisepuru, lase segul veidi jahtuda
  • täida vormid kolmveerandi ulatuses maapähklivõiseguga

  • täida vormid ääreni šokolaadiga (seda on parem noaga teha - jääb ühtlane tulemus)


Eksperdid ehk siis Kristian ja tema isa, kes on neid varem söönud, ütlesid, et originaal on soolasem ja mul soovitati järgmine kord tuhksuhkru kogust veidi vähendada ja lisada ehk veidi soola. Aga siiski kiideti tulemus heaks:)

26. veebr 2010

Virsiku-vahukooretarretis

Tegin oma treenerile sünnipäevaks tordi, mis koosnes kolmest biskviidikihist ja selle vahele panin vahukoore-kohupiima-virsikupüree segu, millesse hakkisin veel veidi Kalevi pehmeid iirisekomme (nimi vist oli Toffee cream, vanasti Sonja Cream). Alguses tahtsin passionipüreed panna, aga seda ma poest ei leidnud. Mul jäi seda täidisematerjali üsna palju üle ja valasin need magustoiduvormidesse, et need lihtsalt ära süüa. Ja see oli meeletult hea! Seetõttu panen siia kirja ainult täidise retsepti ning soovitan soojalt seda katsetada! Iiris sulas muidugi jälle ära (nagu karamellgi kreembrülee peal), aga head maitset andis ikka.

4 dl vahukoort
0,5 dl suhkrut (või maitse järgi)
300-grammine kohupiimapasta toru (see Tere 5%-ne pasta on hea)
0,5 purki virsikukompotti (see u 500 ml, võib poole väiksema purgi siis ka osta muidugi;) )
soovi korral pehmeid iirisekomme (u 100 g)
kasutusjuhendi kohaselt želatiini (mina panin 20 g Sildesti kuumas vees lahustuvat želatiini)

  • Püreesta pool purki virsikuid saumikseriga
  • Vahusta vahukoor suhkruga
  • Lisa vahukoorele kohupiim 
  • Kuumuta virsikupüree ja lisa sinna sisse želatiin, sega (mina kasutasin jälle seda želatiini, mille saab otse kuuma vedelikku panna, muidu tuleb paisutada)
  • Lisaveidi jahtunud püree-želatiinisegu vahukoore-kohupiimasegule
  • Lisa peenemaks tükeldatud iirised
  • Vala vormidesse ja lase külmkapis tarretuda
  • Naudi, hea inimene, naudi!

Kohvi-konjaki toorjuustutort



Ema palus mul seda torti enda juubeliks teha. Ta oli selle retsepti juba ammu kusagilt välja otsinud, vist kunagisest Pere ja Kodu retsptivihikust. Emale ja teistele maitses tort väga. See jäi üsna mahe ja pehme, aga mina oleks oodanud mingit teravamat maitsenüanssi. Ema originaalretseptis olnud apelsinilikööri ei tahtnud, aga ma arvan, et see oleks just õige meki andnud. Huvitav oli see, et kuna täidis pannakse toore põhja peale, siis ahjus need natuke segunesid ja põhi oli siiruviiruliselt üles tõusnud.

PÕHI:
2 dl jahu
1tl küpsetuspulbrit
75 g võid
3/4 dl suhkrut
1 muna
2 sl külma vett

KATE :
0,5 dl kanget kohvi (kui panna konjakit, võib kohvi rohkem panna, nt 1 dl) 
4 muna
2 dl suhkrut
400 g maitsestamata toorjuustu
2 sl konjakit (või apelsinilikööri, siis jääb tort pigem apelsini- kui kohvimaitseline)
1dl jahu
3 dl vahukoort

KAUNISTAMISEKS :
nt vahukoort, kohviube (ka šokolaadist), lahustuva kohvi puru või midagi muud temaatilist


VALMISTAMINE:

PÕHI:
  • sõelu jahu kaussi 
  • Lisa küpsetuspulber, siis toasoe või 
  • sega muredaks (nagu saiapuru). 
  • Lisa  suhkur, muna, vesi - sega tainaks. 
  • Suru 24 cm vormi põhja
    Taigen peab umbes sellise pehmusega jääma







    TÄIDIS:

    • Vala vesi kohvile,lase tõmmata, lase läbi sõela (kui teed hariliku kohviga) 
    • Vahusta munad suhkruga kohevaks vahuks
    • Lisa eelnevalt omavahel vahustatud toasoe toorjuust ja liköör
    • Sega hulka jahu, lõpuks vahustatud koor ja kohv
    • Vala taina peale vormi ja küpseta 160 kraadi juures  1,5 tundi (või kuni on küps, keskelt ei värise)
    • Lase lahtise uksega ahjus jahtuda. pista vähemalt 2 tunniks külmkappi, parem 1 ööks
    • Kaunista.

    14. veebr 2010

    Südamlikud küpsised


    Selle aasta sõbrapäevaks otsustasin teha ühtesid küpsiseid, millele ma juba pikemat aega silma olen visanud. Retsepti sain Soomes kaubanduskettides ilmuvast tasuta retseptivihikukesest YhteisHyvä. Täitsa maitsvad tulid. Kristianile väga meeldivad:) 

    Antud kogusest saab u 40 tk.

    200 g margariini (mina panin võid)
    1 dl suhkrut
    1 dl fariinisuhkrut
    1 muna
    4 dl nisujahu (minul läks küll oluliselt rohkem. 4 dl-ga jäi ikka väga vedel ja täiesti rullimiskõlbmatu. Mul sai nisujahu otsa, nii et panin graham-jahu. Tulidki tervislikumad!)
    1 dl kartulijahu
    2 tl küpsetuspulbrit
    2 tl vaniljesuhkrut
    0,5 dl vahukoort (ma panin selle puudumisel piima)
    punast marmelaadi

    • Mikserda pehme margariin ja suhkrud hästi läbi
    • Lisa muna, omavahel segatud kuivained ning koor
    • Lase taignal veidi külmkapis seista
    • Rulli taigen jahuga kaetud tööpinnal laiali ja vajuta neist südamekujulise piparkoogivormiga südamed välja
    • Vajuta väiksema südamevormiga igast teisest suurest südamest väike välja, nii et jääksid alles vaid ääred (jõle tüütu värk)
    • Küpseta 175-kraadises ahjus u 10 minutit
    • Tervele südamele määri marmelaadi ja pane auguga süda sinna peale
     


     Maitselt on head, aga nende aukudega südamete tegemine oli kole tüütu, sest nad tahtsid laualt plaadile transportimisega vormist välja minna. Mõni jäigi vähe kõver. Lihtsam oleks muidugi südamed terveks jätta ja lihtsalt kahe vahele moosi panna. Siis nad, tõsi, pole küll nii efektsed. Minu omad näevad muidugi välja nagu kodus tehtud (mida nad ju ongi) ehk siis igaüks on vähe isemoodi, aga mulle meeldibki nii. Kohe näha, et käsi- mitte liinitöö:)

    11. veebr 2010

    Jõulutort




    Lisan siia oma jõulutordi retsepti, mille saatsin ka Postimehe retseptivõistlusele, aga mis arvatavasti oma keerukuse tõttu löögile ei pääsenud. Tegelikult pole seda sugugi nii raske teha, aga eks iga asi nõuab oma aja.


    Põhi:

    2 muna
    2 dl suhkrut
    3 dl jahu
    2 tl küpsetuspulbrit
    2 tl piparkoogimaitseainet
    1 dl kakaopulbrit
    100 g võid
    1 dl piima

    Immutussiirup:

    1,5 dl vett
    2 tl suhkrut
    0,5 tl sidrunhapet

    Täidis:

    500 ml vahukoort
    1 dl suhkrut
    150 g toorjuustu
    3 dl glögi (kes tahab alkoholiga, võib panna ka hõõgveini)
    30 g želatiini (või vastavalt želatiini kasutusjuhendile)

    Kate:

    2,5 dl glögi (hõõgveini)
    1 kuhjaga tl želatiini (või vastavalt kasutusjuhendile)

    Kaunistus:

    100 g valget šokolaadi

    Põhja valmistamine:

    1. Sega omavahel kuivained.
    2. Pane või sulama.
    3. Seni vahusta munad suhkruga kohevaks, tugevaks vahuks.
    4. Lisa sulavõile piim ja kuumuta veel veidi.
    5. Sõelu munavahule hulka pool kuni kolmveerand kuivainetest ja sega läbi. Siis on taigen juba üsna paks ja segada on raske.
    6. Lisa piima-või segu, taigen läheb jälle vedelamaks ja saab korralikult segada.
    7. Lõpuks lisa ülejäänud kuivained.
    8. Vala taigen küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 175 kraadi juures 20-30 minutit.

    Lase põhjal veidi jahtuda, eemalda siis küpsetuspaber ning immuta põhi siirupiga. Lõika tordivormiga üks ketas põhjast välja - sellest saab tordi põhi. Ülejäänud põhjamaterjal lõika noaga kuubikuteks ning jäta pärastiseks.

    Kata lahtikäiva tordivormi (ø 26 cm või suurem ) põhi sobiva suurusega küpsetuspaberitükiga, pane vorm kinni. Lõika ka vormi äärte jaoks piisavalt pikk ja lai küpsetuspabeririba ja vooderda sellega tordivormi siseääred.

    Täidise valmistamine:

    Pane glögi kuumenema, kui on kuum, lisa želatiin vastavalt kasutusjuhendile (mina kasutasin Sildesti toiduželatiini, mis lisatakse otse kuuma vedelikku). Lase jahtuda käesoojuseni, vahepeal sega, et vältida tarretumist. 

    Vahusta vahukoor suhkruga, vahustunud koorele lisa toorjuust ja sega see vahukoorega segi, kasutades mikseri kõige aeglasemat käiku.

    Kui glögi on piisavalt maha jahtunud, nirista see vahukooresegu sisse, samal ajal mikseri kõige aeglasema käiguga vahustades.

    Pane umbes pool täidisesegust tordipõhjale ja aja laiali. Lisa varem kõrvale pandud tordipõhjakuubikud. Pane neid nii palju, et enam-vähem katab põhja ära (natuke jääb üle ka, need võib põske pista). Vahesid võib ka ikka jääda. Suru kuubikud käega kergelt vahu sisse kinni. Vala peale ülejäänud täidisesegu. Jäta külmkappi seisma umbes paariks tunniks. Kui on kiire, võib ka sügavkülma panna.

    Katte valmistamine:

    Katte jaoks pane glögi kuumenema, kuumale glögile lisa želatiin. Sega ja lase veidi jahtuda. Vala tordile ja pane jälle külma tarretuma.

    Kaunistuse valmistamine:

    Kaunistamiseks sulata valge šokolaad ning vala metallpinnale või muule siledale pinnale (kui kodus metallist tööpindu pole, võib ahjuplaadile valada). Lase hanguda ning lükka noaga (või kratsiga, kui see olemas on) plaadi küljest lahti. Peaksid tekkima šokolaadirullid. Need kuhja risti-rästi tordile. Kuna tundsin, et mingi kaunistuselement võiks veel olla ja kuna mul vedeleb aknalaual üks kuivanud kanarbik, siis võtsin sealt väikseid oksakesi ja pikkisin need tordi sisse.


     

    Mina tegin hõõgveiniga ja alguses tundus maitse kuidagi vänge. Või mingi maitse oli, mis mulle alguses ei meeldinud. Aga pärast päevast kapis seismist oli tort väga heaks muutunud. Alkoholivaba glögiga tuleb kindlasti mahedam.Järgmine kord proovin kindlasti sellega ja annan siis tulemustest teada.

    7. veebr 2010

    Smuuti

    Lisan siia ka ühe smuuti retsepti, mida ma teen üha uuesti ja uuesti, kuni nii külmutatud maasikad ja mustikad kui ka maasika toormoos sügavkülmast otsa saavad.
    Teen seda enamasti 0,5-liitrisesse klaasi (sellised, mis igal pool pubides on).

    • pool banaani
    • u pool klaasi või veidi rohkem keefirit (külmutatud marjad võtavad rohkem ruumi, siis peab u pool klaasi panema, moosiga võib rohkemgi)
    • maitse järgi külmutatud maasikaid või mustikaid või mõlemaid (või minu poolest mingeid muid marju), sobivad ka sügavkülmutatud toormoosid
    • natukene suhkrut (kui moosi sees juba ei ole)
    • 1 tl vanillisuhkrut
    Pane kõik koostisained klaasi või mingisse muusse anumasse ja purusta saumikseriga ühtlaseks.
    Keefir ja vaniljesuhkur teevad sellest smuutist eriti pehme elamuse!

    4. veebr 2010

    Kreembrülee



    Minu kreembrülee süütus on nüüd võetud. Ise võtsin. Ehk siis tegin esimest korda kreembrüleed (või peenema nimega crème brûlée'd), mida varem ainult restoranides olin mekkida saanud. Üks parimaid mälestusi on Atlantise restoranist - seal oli see virsikumaitseline ja väega hää. 
    Mulle oli millegipärast jäänud mulje, et seda on hirmus raske teha, aga ei olnudki. Loomulikult avastasin ma liiga hilja (ehk siis, kui vahukoor juba vahul oli), et mul on üks muna liiga vähe. Aga olin juba alustanud ja mõtlesin, et ehk tuleb nii ka välja. Tuligi. Natuke vedel jäi, aga maitse oli endiselt hea ja pärast paaripäevast külmkapis laagerdamist muutus ka tekstuur tihedamaks.
    Teine naljakas seik minu kreembrüleega oli see, et ma sulatasin potis suhkru ja valasin selle kohe kõikidele vormidele kaaneks ning panin vormid siis külmkappi. Järgmisel päeval, kui tahtsin karamellkaanega krõks! teha, avastasin oma suureks üllatuseks, et karamell oli ära sulanud. Külmkapis. Kas keegi oskaks seletada, kuidas see võimalik on? Küsisin koolis isegi oma mikrobioloogia õpetajalt nõu, aga ta ei osanud vastata. Eks seal mingi reaktsioon oli. Ja kindlasti oli minust vale samm karamell juba ette valmis teha, sest ma olen kuulnud, et enamasti põletatakse suhkur vahetult enne serveerimist. Küllap just seetõttu, et muidu sulab ta külmkapis seistes ära. Aga kas seda siis on seletatud! Ehk ongi, aga mina lasin jälle ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Nagu mu vahukoore soojendaminegi. Olin kuulnud küll, et vahukoor peab külm olema, aga miks, seda ei teadnud. Ma vist pean oma kokkamise käigus pähe kerkivaid kuuldud lauseid rohkem tähele panema hakkama. Need ei kerkigi pähe ilma asjata, tuleb välja.
    Mina tegin oma kreembrülee vanilje, mustikate (kiitus mulle suvise ettenägelikkuse eest!) ja mõne tera kardemoniga. Minu arust oli väga mõnus. Kristian ka sõi ja ei ajanud mitte suust välja. Kuigi ta avaldas, et talle külmad magustoidud ei meeldi. Jäätis vist ei käi nende alla.
    Pilti mul kahjuks ei ole. Järgmine kord teen ja panen üles. Retsept ise oli kreembrülee põhiretsept (võtsin selle "Maru aasta helelillast köögist"), lisasin maitse-tunde järgi vaniljesuhkrut, meelepärases koguses mustikaid (ohtralt) ja veidi kardemoni. Tänuväärne magustoit ses mõttes, et sinna võib sisse sumada, mida hing ihaldab. Kindlasti teen seda veel!

    15. jaan 2010

    Kondiitril pole kooki ...


    Ma pole ammu kirjutanud, sest olen usinasti praktikal käinud. Uus praktikakoht on Soomes Järvenpääl. Arvasime Kristianiga, et saame Järvenpääl samas kohas elada, kus me varemgi oleme elanud, aga võta näpust - omanikel olid selle korteriga muud plaanid. Seetõttu olime alguses Kristiani ema juures Espoos ja jaanuari alguses kolisime Malmisse, kus elame Kristiani kursavenna ridaelamus.  Kahjuks meie kassusid siia ei lubatud, nemad jäid Espoosse asumisele. Nüüd, kui vahel neid vaatamas käime, poevad hirmunult diivani alla ja mõtlevad kindlasti, et kes need veel on.
    Kuna olin praktikakoha leidnud enne, kui teada sain, et me ei saagi Järvenpääle elama, siis ma ei hakanud uut otsima ja sõidan nüüd iga päev 30 km praktikale ja sama palju tagasi. Alguses seiklesin rongidega, aga see on ikka tapvalt kallis ja rongid jäävad viimasel ajal kogu aeg hiljaks. See rongi piletihinnasüsteem on nii ebaõiglane - tudengisoodustust saavad vaid Soomes õppivad isikud või need, kes Kelalt õppetoetust saavad. Mina ei saa kelleltki mingit toetust ja nemad arvavad, et mul peaks  olema raha iga päev 12 eurot rongisõitude eest välja käia. Lõpuks andis Kristiani ema oma auto mulle kasutada, sellega ei jää ma vähemalt hiljaks ja lõppkokkuvõttes tuleb veidi odavam ka. Muidugi iga päev on elu veidi ohus,  sest teeolud võivad väga rasked olla, aga ega need rongidki teevad siin igasugu trikke viimasel ajal (näiteks otsustavad enam mitte pidurdada ja sõidavad raudteelt välja otse majja sisse).

    Praktikal on päris mõnus, rahulik. Keegi ei hinga kuklasse, saan rahulikult oma ülesannet täita. Põhiliselt olen teinud tordipõhju ja erinevaid keekse. Torte olen ka kaunistanud. Ja Runebergi kooke - need on praegu kuum hitt, kuna 5. veebruar on Soomes Runebergi päev (Soome rahvusluuletaja) ja sel päeval süüakse kooke, mis Runebergile väga olevat maitsenud. Aga neid tehakse ja süüakse ohtralt juba praegu.


    Vot selline näeb Runebergi kook välja.
    Päris hea teine;)

    Kollektiiv on ka täitsa tore - soomlased on üldse väga sõbralikud minu arvates. Ainult üks asi ehmatas alguses tõsiselt ära - selle kondiitriäri köök on üsna must. Ma pole ainuke, kes nii arvab. Üks töötaja ütles, et kui ta sinna tööle läks, oli ta ka täitsa ehmunud sellest. Aga siis olevat ta ära harjunud pikkamööda. Kurb tõdeda, aga tõesti harjub ära:( Ei tohiks. Kui mina läheksin sinna tööle, ütleksin ma, et ma pole nõus nii räpases ja ebahügieenilises köögis töötama.  Ma siis vahel üritan tööpäeva lõpus põrandat puhtaks kraapida,(justnimelt kraapida), aga siis kustutatakse tuled ära ja öeldakse, et aitab küll, lähme koju. Tooteid tehakse õnneks puhtalt, aga köögi ääred ja põrand jätavad küll soovida.
    See on hea, et seal on hoopis teistsugused tooted kui Werneris olid, nii et saan uusi kogemusi. Ja rohkem saan tooteid otsast lõpuni valmis teha - see on mõnus.
    Ühest asjast on mul kahju - kui ma käin iga päev praktikal, siis pole üldse enam isu midagi kodus küpsetada. On ju selline ütleminegi, et kingsepal pole kingi. Minu puhul pole kondiitril kooki:( See on ju õudne! Ühes ajakirjas siin oli koogiretseptide võistlus. Aega oli vist jaanuari lõpuni, peaks sinna midagi välja mõtlema. Eelmisel võistlusel mul õnne polnud, peab edasi proovima:)