26. juuli 2012

Mustikakeeks

Mustikatest pungil

Mustikaaeg on käes! Juba mitu nädalat olen metsas luurel käinud, et kas juba võtavad marjad jumet ja nüüd viimasel reidil avastasin, et lõpuks ometi on nad sobivalt jumekaks muutunud. Ega's midagi - anumad kaasa ja marjule!
Vitsutame nüüd kahe suupoolega mustikaid süüa ja täna tegin ühe mustikatest pakatava keeksi ka. Kasutasin siin juba esinenud mustikamuffinite retsepti, panin aga 1,5 dl suhkru asemel 1 dl. Tahtsin, et domineeriks mustika- , mitte suhkrumaitse.
Serveerisin isetehtud iirisejäätise ja lisamustikatega. Nämm!


24. juuli 2012

Kuumsuitsulõhe ja taimne võileivatort

Tegin pühapäeval oma elu esimese tellimustöö. Kristiani töökaaslane vaja oma lapse leeripeoks kahte võileivatorti. Eelmisel suvel vorpisin Raisios kohvikus töötades neid võileivatorte küll ja küll, nii et kogemus oli olemas. Üks pidi olema taimne ja gluteenita, teine kuumsuitsulõhega, mõlemad laktoosita (Soomes ikka arvestatakse toidutalumatuse all kannatajatega). 
Taimse tordi sisse panin paprikat ja kompottvirsikut, mis minu arvates andis mõnusa maheda maitse. Üllatavalt hea kombinatsioon. Kalatordis oligi ainult kuumsuitsulõhe. Mõlema tordi vahel oli ka üks muna-majoneesisegu kiht. Tegin neljakihilised tordid ehk siis neli leivakihti ja kolm täidisekihti. Kalatordis kasutasin ka enda tehtud rukkileiba - Soomes ei müüda kandilisi vormileibu.
Ise olin õudelt närvis, pärast tortide üleandmist tundsin end nagu tühjaks pigistatud sidrun. Aga klient jäi rahule :) 

Unustasin kodus pilti teha, seepärast napsasin peopaigas kiiresti mõne pildi. 

Vasakul taimne ja paremal kalatort. Taimselt kukkus transpordi ajal üks kaunistuskurk maha :(

20. juuli 2012

Maasika-beseetort

Kallil elukaaslasel täitus jälle üks eluaasta ja tähistasime seda piduliku lõunasöögiga, mille juurde kuulus loomulikult ka tort. Iseenesest mõista kasutasin tordi täidises ja kaunistuses hooajalisi marju - maasikaid. Samuti otsustasin lõpuks ära proovida beseepõhja tegemise ja tuli isegi välja. Oleks võinud nõksu kauem küpseda, sest üks koht keskel oli veel kergelt pehme, aga tegelikult polnud sel vahet, sest tordi vahel muutus see niiskuse tõttu nagunii pehmeks munavahuks. See oli ka muidugi väga hea, aga oleks olnud siiski tore, kui see oleks krõbedaks ja krõmpsuvaks jäänud. Panin küll vahetult enne serveerimist tordi kokku ... Tort jäi väga mahlane ja mitte ka liiga magus, sest panin sisse ka laimi ja niisutasin tihkrimahlaga.

2 biskviitpõhja:

5 muna
5 spl suhkrut
5 spl jahu

2 beseepõhja:

5 munavalget
2,5 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
2 tl kartulijahu
veidi sidrunhapet või sidrunimahla

Täidis:

300 g kohupiima
3 dl vahukoort
1 spl suhkrut

Keedukreem:
2,5 dl piima
0,5 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
1 muna
1 kuhjaga spl jahu

Niisutamiseks:

mingit hapukamat mahla

u 300 g maasikaid
1 laim

Valmistamine:

  1. Valmista biskviitpõhjad. Vahusta munavalge, lisa järk-järgult suhkur. Sega sisse kollased ja sõelu sisse jahu. Küpseta kas vormis ja lõika pärast pooleks või kui vormi pole (nagu mul), siis jaga kahele plaadile ja levita ühesuurusteks ringideks. Küpseta 180 kraadi juures u 15 min.
  2. Valmista beseepõhjad. Vahusta munavalge kõvaks vahuks. Lisa järk-järgult suhkrud, sidrunhape ja tärklis. Jätka vahustamist, kuni vaht on eriti kõva. Küpseta 125 kraadi juures u 2 tundi. Pöördõhuga ahju puhul 1h 15 minutit. Keera kuumus kinni ja lase põhjadel 2 tundi ahjus istuda.
  3. Sega kokku täidis, riivi sisse laimi koort ja pigista veidi mahla.
  4. Keedukreemi valmistamiseks sega suhkrud piimaga, kuumuta keemiseni ja jahuta. Hõõru muna jahuga korralikult läbi ja lisa pidevalt segades jahtunud piimale. Kuumuta nõrgal kuumusel kuni paksenemiseni, ära keeda. Jahuta maha.
  5. Pane tort kokku. Kõige alla biskviitpõhi, selle peale kohupiima-vahukoorekreem ja maasikad. Siis beseepõhi ja peale kreem. Siis jälle bikviitpõhi, selle peale keedukreem ja maasikad. Kõige peale beseekiht, veidi kreemi ja kaunistus.
Niisutuse võib ka üldse ära jätta või niisutada väga vähe, sest vähemalt mul oli see järgmisel päeval tordist välja valgunud. Kohupiimakreemi võib peaaegu ilma suhkruta teha, sest besee on ju väga magus. Ja keedukreem pole kohustuslik, sest ega seda maitset väga tunda ei jää. Võib lihtsalt kohupiima-vahukoorekreemi veidi rohkem teha ja seda panna.
Suurepärane suviselt mahe tort!



13. juuli 2012

Kaeraküpsised

Mul juhtus kapis olema mitu pakki kaerahelbeid ja mõtlesin neist küpsiseid teha, kuna olin näinud Kokkama Ragnega-blogis ühte paljutõotavat ja sealses kommentaariumis paljukiidetud retsepti. Ja tõepoolest, küpsised said väga mõnusad. Parajalt paksud ja nii toitvad-täitvad, et ei tahagi palju korraga süüa. Tavaliselt on nii, et kui küpsisepaki juurde satun, söön seni, kuni pakk tühi. Aga neid küpsiseid mahub korraga umbes kaks. Originaalretseptis olid pähklid ja šokolaaditükid, aga mina panin seekord rosinaid ja päevalilleseemneid, sest need olid mul kodus olemas. Teinekord proovin kindlasti ka seda luksuslikumat varianti.

175 g jahu
2 tl küpsetuspulbrit
140 võid, toasooja
100 g suhkrut
0,5 tl soola
200 g kaerahalebeid
2 sl heledat suhkrusiirupit
0,5 dl vett
paar peotäit päevalilleseemneid
paar-kolm peotäit roinaid

  1. Sega retsepti kuus esimest koostisainet omavahel, et tekiks purutaoline mass. 
  2. Seejärel lisa siirup ja vesi ja sega kõik taignaks. 
  3. Kõige viimasena lisa rosinad ja päevalilleseemned.
  4. Tee taignast kaks rulli, keera toidukile sisse ning pane need  umbes tunniks külmkappi.
  5. Lõika tainast terava noaga ca 1 cm paksused viilud ja pane need küpsetispaberiga kaetud ahjuplaadile. 
  6. Soojenda ahi 200 kraadini. Pane küpsised ahju ning langeta ahjukuumust 175 kraadini. Küpseta küpsiseid 15-20 minutit. 
  7. Jahuta küpsiseid korralikult restil. 
Pöördõhuga ahjus võib kuumus olla u 160 kraadi, küpsetusaeg sama. 
 
Korralik suutäis
 


Võisilmasaiad

Selle postituse nimi kõlab ehk veidi imelikult, aga tegu otsetõlkega nende lihtsate saiakeste soomekeelsest nimest voisilmäpulla. Nimelt tegin mõned päevad tagasi ühe natuke suurema koguse tainast (3 dl vedelikuga), jagasin elle kaheks ja poolest tegin kaneelisaiu, poolest siis neid võisilmasaiu. Mõlemad said ülimaitsvad! 
Kaneelisaiadest olen ma varem juba kirjutanud siin ja põhimõtteliselt tegin samasuguse taina. Ainult rosinaid ei pannud seekord, hoopis kardemoni. Ja eelkergitust ka ei viitsinud teha. 
Võisilmasaiade tegemine käib nii, et veeretatakse sobiva suurusega kuklid, lastakse rätiku all kerkida, surutakse keskele tükk võid, määritakse muna või piimaga  ja raputatakse võisilmale ohtralt suhkrut peale. Mul oli siin kasutusel kergelt soolane või ja see andis asjale väga palju juurde - tuli selline mõnus magusa-soolase kombinatsioon.
Saiu sai kaks ja pool plaaditäit - jätkus ikka mitmeks päevaks :)

Kaneeli- ja võisilmasaiade paraad