Nüüd on kolm väga intensiivset ja pikka koolipäeva läbi ja on vist aeg väike kommentaar üles riputada. Teooriatunnid on koolis nagu nad on - mõni asi on huvitavam, teine igavam, aga vähemalt saab öelda, et kõike, mida me õpime on ka hiljem vaja. Mitte nagu koolis või ülikoolis, kus tihti tekib inimestel küsimus, milleks mulle see.
See-eest praktikatunnid on olnud eranditult väga põnevad! Alustasime kõige lihtsamast ehk biskviittagnast ja võibiskviittaignast tehtud küpsistega. Klass jagati kaheks grupiks, üks grupp tegi biskviittaignast nööpe ja keelekesi (poes olen näinud neid küpsiseid ka Teeküpsise nime all, sellised pisikesed nööbid) ja minu grupp tegi küpsist Kevadlill (see, millel šokolaaditäpp keskel). Taigna tegemine oli kõige lihtsam, sest masin segas margariini ja suhkru ära, õigel ajal ja õigetes kogustes pidi muna lisama. Siis segati käega juurde jahu (kogus oli 5 kilo, seda mingi riistaga ikka ei sega) ning seejärel läkski küpsiste pritsimiseks läbi pritskoti. See oli kõige keerulisem, sest küpsised peavad õige suurusega tulema - kaubanduslik välimus on tähtis ja kuju täiuslikkuse poole me püüdleme. Kuna meie tooted oma puuduliku välimuse tõttu müügiks ei lähe, saame need meeldivalt ise ära süüa ja koju kaasa võtta:)
Aga ega see pritsimine ka võimatu ülesanne pole, paar rida harjutad, siis tuleb ilusti.
Eile tegime Valeri küpsiseid ja rullbiskviiti. Küpsised said väga head, mitte põrmugi kehvemad kui poes (kui nüüd suuruse üle norima ei hakka), aga rullbiskviit läks natuke rullimisel lõhki ja lõpuks vajus oma rulli kujus välja ehk siis veidi lössi ja minu jaoks oli see vaarikakeedis, mis me sinna vahele panime liiga magus. Aga ikkagi väga söödav:) Teisel grupil jäi vähemalt terveks. Ei tea, mis meil valesti läks.
Kahjuks pole mul ühtegi pilti näidata, aga kes neid küpsiseid teab, oskab ehk isegi ette kujutada. Mõnikord võiks küll fotoka kööki kaasa võtta ja kogu sellest melust paar pilti teha ...
Seni jään aga põnevusega uusi praktikatunde ootama!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar