Olen viimased päevad vabaks võtnud ning tegelenud jõuludeks valmistumisega. Põhiliselt on see tähendanud parkoogitaigna ja piparkookide tegemist. Aga kuna kavatsen jõuluks kinkida muuhulgas ka söödavaid kinke, olen tegelenud ka nende jaoks materjali hankimisega ja kingituste valmistamisega.
Piparkoogitaigna retsepti ma kahjuks avaldada ei saa, sest sain selle Wernerist - ma arvan, et neid ei rõõmustaks, kui ma mööda ilma ringi käiks ja heldelt võõraid, vaata et patenteeritud retsepte jagaks.
Piparkoogitaigna tegemine oli üllatavalt kerge ja kuigi tegin esimest korda elus, tuli täiesti kiiduväärne välja. Ilusa värviga, ei liiga tume ega liiga hele ja maitse ka nagu peab. Alguses küll tundus, et jäi hele, aga töötlemisel muutus ta tumedamaks. Ainuke häda oli rullimisega - tahtis õudselt rebeneda, aga ma avaldasin talle survet ja suutsin ta alistada. Rebenev taigen on vist veidi parem kui kummine taigen. Vanasti poest ostes olid taignad enamasti kummised ja tihtilugu pidi võid juurde panema, et taigen inimliku jume võtaks. Aga viimased aastad on Ingrid taigent teinud ja see on alati väga hea olnud!:)
Kuna Kristian läheb juba 22. detsembril ära, mõtlesin, et korraldan meile täna pidulikuma jõulusöömingu. Ostsime seaprae viile ja hapukapsast, et seda hautada. Panin ta siis täna hauduma ja ise läksin poodi. Muidu poleks vast hullu olnud, aga mul läks poes kauem kui arvasin, sest ei suutnud otsustada, mida Vahurile kinkida. Ma olen poes käis üldse täiesti saamatu otsustaja - võin hulk aega riiuli ees seista ja pakutavat ühest käest teise veeretada. Miks siis poodides on nii lai valik? Oleks üks variant ühest tootest, poleks mingit muret. Nojah, äkitselt tuli mul linnas meelde, et kapsas on tulel ja kuna Kristian läks ka poodi ja ma ei teadnud, kas ta on tagasi jõudnud või ei, hakkas mul äkitselt kole kiire. Trepikojas oli juba minu kapsa lõhna tunda ja tuppa jõudes tundsin kohe, et lood on halvad. Olidki. Kapsas oli ära kõrbenud. Kusjuures Kristian oli kodus, aga polnud tundnud, et midagi valesti oleks olnud. Eks ma siis kraapisin haudepoti puhtaks ja saatsin Kristiani uue kapsa järele - jõulupraad hapukapsata pole kellegi jõulupraad. Noh, nüüd sai ta valmis ja tundub päris söödav.
Piparkookide vormimine ühe ääre peal...
... ja ahjust tulnud piparkoogid teisel.
Glasuuritud piparkoogid
Tegon ka piparkoogimaja mõnele väiksemale inimesele kingituseks. Välja tuli ta mul päris tore välja,ainult väikesed ehitusvead on sees. Unustasin otsaseina tüki vormida sellise kujuga, et otsas oleks kolmnurk, mis katuse alla läheks, tegin lihtsalt ristküliku. No ei mõelnud selle peale enne. Nüüd haigutab mõlemal pool katuse all otsaseinas auk, aga sellest me ei tee välja :) See on hästiventileeritud maja!
Maja
Ventilatsioonist rääkides tuli meelde, et eile saime Kristianiga "toreda" jõulukingituse. Kui teised lapsed saavad igasuguseid ägedaid asju, siis meile poetas päkapikk toanurka hallitusseene. Ei tea, kas me oleme nii lootusetult pahad lapsed olnud?
Tegu on maja välisnurgaga, mis juhuslikult on meie magamistoa nurk ja see on täiesti soojustamata ja külm Ostsime sügisel uue kapi ja see on palju suurem kui eelmine, nii et arvatavasti takistas see absoluutselt igasuguse soojuse ligipääsu toanurgale, nii et sinna hakkas kogunema kondentsvesi. Ega midagi üle ei jäänud - kolisime kapi toa teise seina (see ei ole välissein) ja voodi sinna, kus oli kapp. Hallitanud ja niiskese nurka panime elektriradiaatori. Eks elektriarve läheb nüüd suuremaks, aga pole midagi parata. Tapeedi kiskusime ka maha. All oli kole pruun sein ja tuba näeb nüüd üsna inetu välja. Aga seina saime juba kuivaks ja tulevikus (millalgi pärast jõule, kui ilma lubab) värvime seina hoopis üle. Enne paneme niiskuskaitset ka.
Ahjaa, tegin veel sellist toredat asja ka nagu inglise sidrunivõi. Sain seda kunagi oma kursaõe Kadri juures ja see oli õudselt hea. See on ka pärit raamatust "Maitsvad kingitused" ja sidrunivõi oli üks põhjus, miks ma selle raamatu üldse ostsin.
Kristiani isa tuli umbes nädal tagasi ootamatult Tallinnasse ja mul oli kiiresti talle kinki vaja - muidu olin mõelnud talle selle sidrunivõi jaanuaris kinkida. Õnneks on selle valmistamine lihtne ja ma lootsin, et äkki see on midagi, mida ta väiksena Inglismaal on söönud ja mida ta nüüd Soomes taga igatseb. Ja tuligi välja, et see on üks ta lemmikuid, mida ta ema ikka olevat teinud. Nii et tabasin otse naelapea pihta!
Panen selle retsepti ka siia üles, sest see on tõesti üks mõnus kraam, mida on hää kas saia peale määrida või millegi täidiseks panna või kuidas keegi ise tahab. Võib ka lusikaga otse purgist süüa:P
2 suurt sidrunit
100 g võid
2,5 dl tuhksuhkrut
3 muna
- Pese sidrunid puhtaks, riivi maha kollane kooreosa ja pigista välja mahl.
- Pane suuremasse potti vesi ja sellesse väiksem kastrul või pott ja sulata selles kõigepealt või. Vesi ei tohi keema tõusta.
- Sulavõile lisa pidevalt segades tuhksuhkur.
- Jätka segamist ning lisa sidrunikoor ja -mahl.
- Lõpuks lisa pidevalt segades lahtiklopitud munad.
- Jätka segamist, kuni segu pakseneb.
- Vala segu purki ja keera kaas kohe peale.
Sidrunivõi Jeremyle
